Praktiline abiline talvisteks töödeks

RIVALi lumesahk on mõeldud lume lükkamiseks ja puhastustööde hõlbustamiseks. 150 cm töölaius aitab katta korraga arvestatava ala, mistõttu sobib sahk hästi olukordadesse, kus käsitsi labidaga töötamine võtaks palju aega ja energiat.

Lumesahk võib olla kasulik nii koduhoovis, sissesõidul kui ka muudel hooldatavatel aladel. Eriti väärtuslik on see siis, kui lund tuleb eemaldada korduvalt kogu talve jooksul ning soovid muuta töö vähem koormavaks ja süsteemsemaks.

Kiir kinnitus teeb kasutamise mugavamaks

Mudeli nimes toodud kiir kinnitus viitab lahendusele, mille eesmärk on teha saha paigaldamine ja eemaldamine võimalikult mugavaks. See on oluline eelis kasutajale, kes soovib sõidukit kasutada erinevate tööde jaoks ega taha, et lisaseadme vahetamine muutuks eraldi pikaks projektiks.

Enne ostu tasub üle kontrollida, millise sõiduki ja olemasoleva kinnitussüsteemiga sahka kasutama hakatakse. Nii saad veenduda, et komplekt sobib sinu töökorralduse ja kasutusplaaniga. Sobivuse täpsustamiseks küsi meie müügiesindajalt nõu.

Uus 2025. aasta mudel

Lumesaha komplekt Rival 150cm, kiir kinnitus - uus 2025 mudel kuulub RIVALi lumesahkade valikusse. Uuem mudel aitab hoida valiku ajakohasena ning pakub lahendust neile, kes otsivad oma talvisteks töödeks uut ja praktilist lisavarustust.

Oluline pole ainult saha olemasolu, vaid ka see, kui hästi see sobitub sinu igapäevase kasutusega. Mõtle läbi, milliseid alasid puhastad, kui sageli tuleb lund lükata ja kui oluline on sinu jaoks kiire paigaldamine. Nendele küsimustele vastates on lihtsam hinnata, kas 150 cm laiune RIVALi sahk on sinu tööde jaoks sobiv valik.

Mida enne lumesaha ostmist üle vaadata?

• Töölaius: 150 cm annab võimaluse puhastada korraga laiemat ala, kuid oluline on arvestada ka puhastatava koha ja kasutatava sõiduki mõõtmetega.
• Kinnitus: kiir kinnituse puhul tasub enne ostu täpsustada, milline paigalduslahendus on sinu sõidukiga kasutamiseks vajalik.
• Kasutusala: pane paika, kas sahka kasutatakse peamiselt hoovis, sissesõidul või muul alal, mille regulaarne hooldamine on vajalik.
• Hooajaks valmistumine: lumesahk tasub soetada enne suuremat lumesadu, et vajalik varustus oleks õigel hetkel olemas.

Vaata pakkumist Tallinna poes

Kui otsid oma talvisteks hooldustöödeks RIVALi lumesahka, tasub Lumesaha komplekt Rival 150cm, kiir kinnitus - uus 2025 mudel üle vaadata. Tegemist on 150 cm laiuse ja kiirkinnitusega lumesahakomplektiga, mis võib muuta lume lükkamise mugavamaks ning aidata talviste töödega tõhusamalt toime tulla.

Saadavuse ja kampaania tingimuste kohta küsi täpsemalt Tallinna poest. Kogused võivad olla piiratud, seega tasub huvi korral esimesel võimalusel ühendust võtta.

Kuigi süütepooli tööpõhimõte on paljudes süsteemides sarnane, on süütepoolide ehitus ja juhtimine aastate jooksul palju muutunud. Vanadel sõidukitel kasutati ühte suurt silindrilist süütepooli ja jagajat, uuematel sõidukitel on sageli igal silindril oma eraldi süütepool. Mootorratastel, muruniidukitel, ATVdel ja väikemootoritel võib süütesüsteem olla hoopis magneto- või CDI-tüüpi.

Alljärgnevalt vaatame põhjalikult, milliseid süütepoole on olemas, kuidas need on ehitatud, mille poolest need erinevad ning kuidas neid mõõta ja kontrollida.

---

1. Mis on süütepool?

Süütepool on sisuliselt kõrgepinge trafo. See koosneb tavaliselt kahest mähisest:

• 1. Primaarmähis – madalpingemähis, mida toidetakse tavaliselt 12 V pingega või süütejuhtmooduli poolt.
• 2. Sekundaarmähis – kõrgepingemähis, milles tekib kümnete tuhandete voltide suurune pinge.

Kui primaarmähisest vool läbi lastakse, tekib süütepooli südamikus magnetväli. Kui vool järsult katkestatakse, variseb magnetväli kokku ning sekundaarmähises indutseeritakse kõrgepinge. See kõrgepinge liigub süüteküünlasse ja tekitab sädeme.

Tüüpiline süütepool võib toota umbes 15 000–40 000 V, mõnel juhul ka rohkem. Tegelik vajalik pinge sõltub paljudest teguritest:

• süüteküünla elektroodivahe,
• surve silindris,
• kütuse-õhu segu koostis,
• süüteküünla seisukord,
• kõrgepingejuhtmete seisukord,
• mootori koormus,
• süütesüsteemi tüüp.

---

2. Süütepooli põhiline ülesehitus

Kuigi süütepoolide kuju võib erineda, koosneb enamik neist järgmistest osadest:

• primaarmähis,
• sekundaarmähis,
• rauast või ferriidist südamik,
• isolatsioonimaterjal,
• korpus,
• madalpingeklemmid,
• kõrgepinge väljund,
• mõnel juhul sisseehitatud süütejuhtmoodul ehk igniter,
• mõnel juhul elektrooniline juhtlülitus.

Primaarmähis

Primaarmähis on jämedamast traadist ja väheste keerdudega mähis. Selle takistus on tavaliselt väike, sageli alla mõne oomi. Mõnel süütepoolil võib primaarmähise takistus olla näiteks 0,3–3 Ω.

Primaarmähise kaudu juhitakse voolu. Kui vool kasvab, salvestub energia magnetvälja. Mida täpsemalt ja tugevamalt seda voolu juhitakse, seda parem on süütesüsteemi töö.

Sekundaarmähis

Sekundaarmähis on palju peenemast traadist ja väga paljude keerdudega mähis. Selle takistus on suurem, sageli mitme tuhande oomi suurusjärgus. Näiteks võib sekundaarmähise takistus olla 5 kΩ kuni 20 kΩ, mõnel poolil ka rohkem.

Sekundaarmähises tekib kõrgepinge, mis suunatakse süüteküünlasse.

Südamik

Südamik tugevdab magnetvälja. See võib olla valmistatud rauast või ferriidist. Südamiku kuju ja materjal mõjutavad süütepooli efektiivsust, kuumenemist ja sädeme tugevust.

Isolatsioon

Süütepool peab taluma väga kõrget pinget. Seetõttu on mähised kaetud isolatsiooniga ning pooli sees kasutatakse õli, vaiku või epoksiidmaterjali. Kui isolatsioon vananeb, praguneb või saab kuumakahjustuse, võib kõrgepinge hakata läbi lööma valesse kohta.

---

3. Süütepoolide peamised tüübid

3.1. Klassikaline silindriline süütepool

Vanematel sõidukitel oli enamasti üks suur silindriline süütepool, mis oli ühendatud süütejagajaga. Jagaja suunas kõrgepinge õigel hetkel vastava silindri süüteküünlale.

Tunnused:

• üks süütepool kogu mootorile,
• kõrgepinge läheb jagajasse,
• jagajast lähevad küünlajuhtmed silindritesse,
• kasutatakse vanematel sõidukitel, traktoritel ja muul tehnikal.

Plussid:

• lihtne ehitus,
• odav,
• lihtne mõõta ja vahetada.

Miinused:

• jagaja ja jagajakaas võivad kuluda,
• süütejuhtmeid on palju,
• kõrgepinge kaod on suuremad,
• täpsus ja töökindlus on kehvemad kui uuematel süsteemidel.

---

3.2. Jagajata süütepooliplokk ehk coil pack

Jagajata süütesüsteemides kasutatakse sageli süütepooliplokki, mille sees on mitu süütepooli. Üks pool võib teenindada kahte silindrit. Sellist süsteemi nimetatakse tihti wasted spark süsteemiks.

Näiteks neljasilindrilisel mootoril võib olla üks süütepooliplokk kahe süütepooliga:

• üks pool silindritele 1 ja 4,
• teine pool silindritele 2 ja 3.

Säde tekib korraga kahes silindris: ühes toimub töötakt, teises tekib “tühisäde” väljalasketakti ajal.

Plussid:

• jagajat pole vaja,
• vähem mehaanilisi kuluosi,
• parem töökindlus kui jagajaga süsteemil,
• lihtsam juhtida elektrooniliselt.

Miinused:

• ühe pooli rike võib mõjutada kahte silindrit,
• kõrgepingejuhtmed on endiselt olemas,
• mõnel juhul on vea leidmine keerulisem.

---

3.3. Süütepool küünlal ehk coil-on-plug / COP

Uuematel bensiinimootoritel on väga levinud lahendus, kus igal silindril on oma süütepool otse süüteküünla peal. Seda nimetatakse coil-on-plug ehk COP-süsteemiks.

Tunnused:

• igal silindril eraldi süütepool,
• küünlajuhtmeid pole või need on väga lühikesed,
• süütepool istub otse süüteküünla peal,
• juhtimine toimub mootori juhtploki kaudu.

Plussid:

• väga täpne süütejuhtimine,
• vähem kõrgepinge kadusid,
• puuduvad pikad küünlajuhtmed,
• lihtsam silindripõhine diagnostika,
• parem sobivus kaasaegsetele mootoritele.

Miinused:

• süütepoolid töötavad kuumas keskkonnas,
• niiskus ja õli küünlapesas võivad pooli rikkuda,
• iga silindri jaoks on eraldi kallis komponent,
• mõnel sõidukil on ligipääs keeruline.

---

3.4. Pliiats-tüüpi süütepool

Pliiats-tüüpi süütepool on COP-süsteemi üks vorm. See on pikk ja kitsas süütepool, mis ulatub sügavale küünlapesasse. Selliseid kasutatakse paljudel kaasaegsetel mootoritel.

Tüüpilised probleemid:

• kummist otsiku pragunemine,
• kõrgepinge läbilöök küünlapesa seina,
• õli sattumine küünlapesasse,
• niiskusest tingitud vahelejätmine,
• kuumakahjustus.

---

3.5. Coil-near-plug

Mõnel mootoril ei asu süütepool päris küünla peal, vaid selle lähedal. Süütepoolist läheb süüteküünlasse lühike kõrgepingejuhe.

Plussid:

• süütepool ei pruugi olla nii suure kuumuse käes,
• kõrgepingejuhe on lühike,
• hooldus võib olla lihtsam.

Miinused:

• juhe võib siiski rikki minna,
• ühenduskohti on rohkem kui COP-süsteemis.

---

3.6. CDI-süütepool

CDI tähendab Capacitor Discharge Ignition ehk kondensaatorlahendusega süütesüsteemi. Seda kasutatakse palju mootorratastel, rolleritel, ATVdel, muruniidukitel, paadimootoritel ja muudel väikemootoritel.

CDI-süsteemis laetakse kondensaator kõrgele pingele ja see tühjendatakse kiiresti süütepooli primaarmähisesse. Süütepool muudab selle veel kõrgemaks pingeks.

Erinevus tavalisest induktiivsest süütest:

• induktiivne süsteem salvestab energia süütepooli magnetvälja,
• CDI-süsteem salvestab energia kondensaatorisse,
• CDI säde on väga kiire ja lühike,
• sobib hästi kõrgetele pööretele ja väikemootoritele.

Oluline: CDI süütepool ei pruugi sobida tavalisse 12 V induktiivsesse süütesüsteemi ja vastupidi.

---

3.7. Magnetosüüte poolid

Väikemootoritel kasutatakse sageli magnetosüüdet. Seal tekitab hooratta magnet süütepoolis vajaliku energia. Selline süsteem ei vaja alati akut.

Kasutusvaldkonnad:

• muruniidukid,
• trimmerid,
• mootorsaed,
• väikesed ATVd,
• generaatorid,
• vanemad mootorrattad.

Magnetosüüte pool võib sisaldada ka elektroonikat, mis määrab süütehetke ja katkestab voolu õigel ajal.

---

4. Induktiivne süütesüsteem ja CDI – oluline erinevus

Süütepooli kontrollimisel tuleb mõista, millises süsteemis seda kasutatakse.

Induktiivne süütesüsteem

Seda kasutatakse enamikul sõidukitel. Aku 12 V toidab süütepooli primaarmähist. Mootori juhtplokk või süütemoodul lülitab primaarvoolu sisse ja välja.

Tüüpiline:

• 12 V toide,
• primaarvoolu juhtimine transistoriga,
• pikem laadimisaeg ehk dwell,
• tugev ja suhteliselt pikk säde.

CDI-süütesüsteem

CDI puhul ei tööta pool samamoodi. Süütepooli primaarmähisesse lastakse lühike kõrgepingeimpulss kondensaatorist. Seetõttu on ka primaarmähise takistus ja ehitus teistsugune.

Tüüpiline:

• kiire ja lühike säde,
• sobib väikemootoritele ja kõrgetele pööretele,
• süütepooli takistused võivad erineda tavalisest autopoolist,
• vale pool võib süsteemi mitte tööle panna.

---

5. Süütepooli rikke sümptomid

Süütepooli rike võib avalduda mitmel viisil. Mõnikord ei tööta mootor üldse, mõnikord ilmneb probleem ainult koormuse all või soojalt.

Levinud sümptomid

• mootor jätab vahele,
• mootor töötab ebaühtlaselt,
• külmalt käivitub, soojalt mitte,
• soojalt hakkab puterdama,
• kiirendades tekib jõnksutamine,
• mootoril puudub jõud,
• kütusekulu suureneb,
• heitgaasid lõhnavad bensiini järele,
• süüteküünal on märg või tahmane,
• armatuuris põleb “Check Engine” tuli,
• veakoodid nagu P0300, P0301, P0302 jne,
• katalüsaator võib üle kuumeneda,
• sõiduk ei käivitu üldse.

OBD-veakoodid

Kaasaegsetel sõidukite on süütepooli rikke korral sageli salvestunud süütekatkestuse veakoodid.

Näited:

• P0300 – juhuslikud või mitme silindri süütekatkestused,
• P0301 – silinder 1 süütekatkestus,
• P0302 – silinder 2 süütekatkestus,
• P0303 – silinder 3 süütekatkestus,
• P0304 – silinder 4 süütekatkestus,
• P0351–P0362 – süütepooli primaar-/sekundaarahela vead, sõltuvalt silindrist ja tootjast.

Oluline on mõista, et süütekatkestuse kood ei tähenda alati süütepooli riket. Sama sümptomi võivad põhjustada ka küünal, pihusti, kompressiooniprobleem, vaakumileke, juhtmestik või mootori juhtplokk.

---

6. Süütepooli kontrollimise ohutus

Süütepool töötab väga kõrge pingega. Kuigi voolutugevus on väike, võib elektrilöök olla valus ja teatud olukordades ohtlik.

Ohutusreeglid

• Ära hoia töötava mootori ajal palja käega süütepooli, küünlajuhet ega süüteküünalt.
• Ära tõmba töötava mootori ajal süütepooli pistikut lahti, kui tootja seda ei luba.
• Ära testi sädet nii, et kõrgepinge hüppab juhuslikult mootori või juhtploki poole.
• Kasuta korralikku sädemetestrit.
• Hoia kõrgepinge juhtmed eemal kütuseaurudest.
• Ära lase süütesüsteemil töötada ilma sädemele sobiva maanduseta, sest see võib rikkuda süütepooli või juhtmooduli.
• Kui mootoril on gaasiseade või kütuseleke, ole eriti ettevaatlik.

---

7. Süütepooli visuaalne kontroll

Enne mõõtmist tasub teha põhjalik visuaalne kontroll. Väga paljud probleemid on nähtavad.

Kontrolli järgmist

• kas süütepooli korpusel on pragusid,
• kas plastmass on sulanud või paisunud,
• kas on kõrbelõhna,
• kas on näha kõrgepinge läbilöögi jälgi,
• kas kummist otsik on pragunenud,
• kas küünlapesas on õli,
• kas küünlapesas on vett või niiskust,
• kas pistik on oksüdeerunud,
• kas kontaktid on rohelised või mustad,
• kas juhtmed on katki või hõõrdunud,
• kas süüteküünal on õige ja heas korras.

Kõrgepinge läbilöögi jälg võib välja näha nagu peen must või hall joon pooli otsikul või küünla portselanil. Seda nimetatakse sageli “carbon tracking”. Kui selline jälg on olemas, võib säde liikuda mööda jälge massi, mitte küünla elektroodide vahel.

---

8. Süütepooli mõõtmine multimeetriga

Multimeeter on lihtne abivahend, kuid sellel on piirangud. Takistuse mõõtmine näitab ainult seda, kas mähis on täiesti katkenud või lühises. See ei pruugi näidata riket, mis ilmneb kõrgepinge, kuumuse või koormuse all.

Siiski on multimeetriga mõõtmine hea esimene samm.

---

9. Primaarmähise takistuse mõõtmine

Primaarmähis on madalpinge pool. Selle takistus on tavaliselt väike.

Kuidas mõõta?

• 1. Lülita süüde välja.
• 2. Eemalda süütepooli pistik.
• 3. Kui võimalik, eemalda süütepool mootorilt.
• 4. Sea multimeeter oomi mõõtmise režiimi.
• 5. Mõõda takistust süütepooli primaarterminalide vahel.
• 6. Võrdle tulemust tootja andmetega.

Tüüpilised väärtused

Induktiivse süütepooli primaarmähise takistus võib olla umbes:

• 0,3–1,5 Ω kaasaegsetel poolidel,
• 1–3 Ω vanematel poolidel,
• 3 Ω või rohkem mõnel kontaktidega süsteemil,
• CDI-poolidel võivad väärtused olla teistsugused.

Tähelepanu madala takistuse mõõtmisel

Kui mõõdad väga väikest takistust, võib multimeetri juhtmete enda takistus mõõtetulemust mõjutada.

Näiteks kui mõõtejuhtmete takistus on 0,3 Ω ja pooli tegelik takistus on 0,6 Ω, võib multimeeter näidata 0,9 Ω.

Soovitav on enne mõõtmist panna multimeetri otsad omavahel kokku ja vaadata, kui palju juhtmed ise näitavad. See väärtus tuleb mõõdetud tulemusest maha lahutada.

---

10. Sekundaarmähise takistuse mõõtmine

Sekundaarmähis on kõrgepinge pool. Selle takistus on palju suurem kui primaarmähisel.

Kuidas mõõta klassikalist pooli?

• 1. Pane multimeeter kilo-oomide mõõtealasse.
• 2. Üks mõõteots aseta kõrgepinge väljundisse.
• 3. Teine mõõteots aseta vastavale primaarterminalile või teisele kõrgepinge väljundile, sõltuvalt pooli ehitusest.
• 4. Võrdle tulemust tehniliste andmetega.

Tüüpilised väärtused

Sekundaarmähise takistus võib olla umbes:

• 5 kΩ kuni 15 kΩ klassikalistel poolidel,
• 8 kΩ kuni 20 kΩ paljudel coil pack tüüpi poolidel,
• mõnel COP-poolil ei pruugi sekundaarmähist tavapäraselt mõõta saada,
• sisseehitatud elektroonikaga poolidel võib multimeeter näidata ebatavalisi tulemusi.

Wasted spark pooli mõõtmine

Wasted spark süsteemis on sageli kaks kõrgepinge väljundit ühe mähise otstes. Sellisel juhul mõõdetakse sekundaarmähist kahe küünlajuhtme väljundi vahel.

Kui neljasilindrilisel mootoril on pooliplokk väljunditega 1–4 ja 2–3, mõõdad näiteks:

• väljundi 1 ja 4 vahel,
• väljundi 2 ja 3 vahel.

Mõlemad tulemused peaksid olema sarnased.

---

11. Miks võib multimeetri test olla eksitav?

Süütepool võib multimeetri järgi olla korras, kuid mootoris siiski mitte töötada. Põhjuseid on mitu:

• isolatsioon lööb läbi alles kõrgepinge all,
• rike ilmneb ainult kuumalt,
• mähis katkeb vibratsiooni mõjul,
• sisemine elektroonika rikneb koormuse all,
• pool annab nõrga sädeme, kuid takistus on normis,
• niiskus põhjustab läbilööki ainult teatud tingimustes.

Seetõttu ei tohiks süütepooli hinnata ainult takistuse järgi. Takistusmõõtmine on kasulik, aga mitte lõplik tõend.

---

12. Süütepooli kontroll sädemetestriga

Üks praktilisemaid meetodeid on sädemetestri kasutamine. Sädemetester tekitab kontrollitud vahe, mille üle säde peab hüppama.

Miks mitte lihtsalt küünal vastu mootorit panna?

Vanasti testiti sädet nii, et küünal keerati välja, pandi küünlajuhtme otsa ja toetati mootori massi vastu. Kaasaegsetel sõidukitel pole see parim meetod, sest:

• säde võib olla liiga lihtne tekitada vabas õhus,
• rõhu all silindris on sädet palju raskem tekitada,
• kõrgepinge võib leida vale tee ja rikkuda elektroonikat,
• test ei näita süütepooli tegelikku võimekust.

Kuidas kasutada sädemetestrit?

• 1. Ühenda tester süütepooli või küünlajuhtme külge.
• 2. Ühenda testeri teine ots korralikult massi.
• 3. Käivita mootor või lase starteril ringi ajada.
• 4. Vaata sädeme tugevust ja regulaarsust.
• 5. Võrdle silindreid omavahel.

Tugev säde on tavaliselt sinakas või violetne ja tekib regulaarselt. Nõrk kollakas säde võib viidata probleemile, kuid värv üksi ei ole alati piisav hinnang.

---

13. Silindrite vahel süütepoolide vahetamine

COP-süsteemiga autodel on üks kõige lihtsamaid diagnostikameetodeid süütepoolide omavaheline vahetamine.

Näide:

• Auto näitab veakoodi P0302 ehk silinder 2 süütekatkestus.
• Vahetad silindri 2 süütepooli silindri 4 süütepooliga.
• Kustutad veakoodid.
• Teed proovisõidu.
• Kui viga liigub silindrisse 4 ja tekib P0304, on süütepool tõenäoliselt vigane.
• Kui viga jääb silindrisse 2, tuleb otsida probleemi küünlast, pihustist, kompressioonist või juhtmestikust.

See meetod on väga kasulik, sest ei nõua keerulisi mõõteriistu.

---

14. Süüteküünla roll süütepooli riketes

Vigane või vale süüteküünal võib rikkuda süütepooli. Kui küünla elektroodivahe on liiga suur või küünal on kulunud, peab süütepool tootma suuremat pinget. See suurendab isolatsiooni koormust ja võib tekitada läbilöögi.

Kontrolli süüteküünalt

• Kas küünal on õige tüübiga?
• Kas elektroodivahe on õige?
• Kas küünal on kulunud?
• Kas portselanil on pragusid?
• Kas küünal on õline?
• Kas küünal on tahmane?
• Kas portselanil on kõrgepinge jälgi?

Kui vahetad süütepooli, on sageli mõistlik kontrollida või vahetada ka süüteküünal. Uus pool vana ja kulunud küünlaga võib kiiresti uuesti kahjustuda.

---

15. Kõrgepingejuhtmete kontroll

Kui süsteemis on küünlajuhtmed, tuleb kontrollida ka neid. Halb küünlajuhe võib tekitada samu sümptomeid nagu vigane süütepool.

Kontrollimeetodid

• visuaalne kontroll pragude suhtes,
• pimedas töötava mootori vaatlus läbilöögi suhtes,
• takistuse mõõtmine,
• juhtmete omavaheline võrdlus,
• vee udustamine pihustiga, et leida niiskustundlik läbilöök.

Takistuse mõõtmine

Küünlajuhtmete takistus sõltub juhtme tüübist ja pikkusest. Mõnel takistusjuhtmel võib olla mitu kilo-oomi meetri kohta. Oluline on võrrelda tootja andmetega või sarnase pikkusega juhtmeid omavahel.

Kui üks juhe erineb teistest väga palju, on see kahtlane.

---

16. Toite ja juhtsignaali kontroll

Kaasaegne süütepool ei tööta üksinda. Sellel peab olema õige toide, mass ja juhtsignaal.

COP-pooli pistikus võib olla

• 12 V toide,
• mass,
• juhtsignaal mootori juhtplokist,
• mõnel juhul tagasiside signaal,
• sisseehitatud süütemooduli ühendused.

Mõnel süütepoolil on 2 juhet, mõnel 3, mõnel 4 või rohkem.

Kontrolli toidet

• 1. Lülita süüde sisse.
• 2. Mõõda pistikus, kas süütepoolile jõuab aku pinge.
• 3. Kontrolli kaitseid ja releesid.
• 4. Kui toidet pole, ei pruugi viga olla poolis.

Kontrolli massi

Halb mass võib põhjustada nõrga või puuduliku sädeme. Mõõda pingelangust massiahelas või kontrolli ühendust multimeetri ja koormuslambiga.

Kontrolli juhtsignaali

Juhtsignaali kontrollimiseks sobib kõige paremini ostsilloskoop või spetsiaalne diagnostikaseade. Tavalise multimeetriga võib kiiret impulssi olla raske näha.

---

17. Süütepooli kontroll ostsilloskoobiga

Ostsilloskoop on kõige täpsem tööriist süütesüsteemi analüüsimiseks. Sellega saab vaadata primaar- ja sekundaarpinge lainekujusid ning mõnel juhul ka voolutõusu.

Mida saab ostsilloskoobiga näha?

• primaarpinge tõusu,
• primaarvoolu kasvu,
• dwell-aega,
• sädemepõlemise aega,
• süütepinget,
• sekundaarpinge käitumist,
• mähise küllastumist,
• katkestusi,
• juhtploki signaali,
• pooli ülekuumenemisest tingitud anomaaliaid.

Primaarvoolu ramp

Induktiivse süütesüsteemi puhul kasvab primaarvool teatud aja jooksul. Kui voolutõus on vale, võib põhjus olla:

• süütepoolis,
• toitepinges,
• massiühenduses,
• juhtmoodulis,
• mootori juhtplokis.

Sädemepõlemise aeg

Sädemepõlemise aeg näitab, kui kaua säde küünla elektroodide vahel püsib. Kui see on liiga lühike või ebastabiilne, võib probleem olla küünlas, poolis, segus või silindri mehaanilises seisukorras.

---

18. Süütepooli kuumaga tekkivad rikked

Väga levinud on olukord, kus süütepool töötab külmalt, kuid hakkab soojalt tõrkuma.

Miks see juhtub?

• mähise traat paisub kuumaga,
• sisemine katkestus avaneb,
• isolatsioon nõrgeneb,
• elektroonikamoodul kuumeneb üle,
• epoksiid või vaik on pragunenud.

Kuidas kontrollida?

• Soojenda mootor töötemperatuurini.
• Jälgi, kas süütekatkestus tekib soojalt.
• Kasuta diagnostikaseadet misfire-loendurite jälgimiseks.
• Vaheta kahtlane pool teise silindriga.
• Mõnel juhul võib kahtlast pooli soojendada kuumaõhupuhuriga, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult.

---

19. Niiskusega seotud rikked

Kui mootor hakkab vihmase ilmaga või pärast pesu vahele jätma, on süütesüsteemis tõenäoliselt kõrgepinge läbilöögi probleem.

Tüüpilised kohad

• pragunenud süütepooli korpus,
• kahjustunud kummist otsik,
• küünlajuhe,
• jagajakaas,
• küünlapesa,
• pistikud.

Kontroll

• Vaata pimedas töötavat mootorit.
• Pihusta väga kergelt vett süüteosade ümbrusse.
• Jälgi sädeme hüppamist või mootori töö muutumist.
• Kontrolli isolatsiooni ja kummidetaile.

Vee pihustamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte tekitada lühiseid ega kahjustada elektroonikat.

---

20. Süütepooli kontrollimine väikemootoritel

Muruniidukitel, trimmeritel, mootorsaagidel ja väikestel ATVdel kasutatakse sageli magnetosüüdet.

Tüüpiline kontroll

• 1. Kontrolli süüteküünalt.
• 2. Kontrolli küünlajuhet ja piipu.
• 3. Kontrolli stopplülitit – see võib süüte massi lühistada.
• 4. Mõõda süütepooli takistust, kui tootja annab andmed.
• 5. Kontrolli süütepooli õhuvahet hooratta magneti suhtes.
• 6. Kasuta sädemetestrit.

Õhuvahe hooratta ja süütepooli vahel

Paljudel väikemootoritel peab süütepooli ja hooratta magneti vahe olema kindel, näiteks umbes 0,2–0,4 mm, sõltuvalt mootorist. Vale õhuvahe võib põhjustada nõrga või puuduva sädeme.

Lihtsa meetodina kasutatakse sageli õhukest visiitkaarti või spetsiaalset kaliibrit, kuid kõige õigem on lähtuda tootja andmetest.

---

21. CDI-süütepooli mõõtmine

CDI-pooli mõõtmine erineb tavalisest autopoolist. Takistusväärtused võivad olla väga erinevad ja ilma tootja andmeteta on raske otsustada, kas pool on korras.

Mida kontrollida CDI-süsteemis?

• süütepooli primaarmähise takistus,
• sekundaarmähise takistus,
• süüteküünla piibu takistus,
• CDI-ploki väljund,
• impulsandur/pickup coil,
• staatori laadimismähis,
• stopplüliti,
• massiühendused.

Väikemootorite puhul arvatakse sageli ekslikult, et süütepool on vigane, kuigi tegelik põhjus on stopplüliti, pickup-andur, staator või CDI-plokk.

---

22. Süütepooli tüüpilised rikked

22.1. Primaarmähise katkestus

Kui primaarmähis on katki, ei teki magnetvälja ja pool ei tööta.

Tunnused:

• primaarmähise takistus lõpmatu,
• säde puudub,
• juhtplokk võib salvestada primaar-/sekundaarahela veakoodi.

22.2. Sekundaarmähise katkestus

Kui sekundaarmähis on katki, ei jõua kõrgepinge küünlasse.

Tunnused:

• sekundaarmähise takistus lõpmatu,
• säde puudub või on väga ebastabiilne.

22.3. Sisemine lühis

Kui osa mähisest on lühises, võib pool küll töötada, kuid säde on nõrk.

Tunnused:

• mootor jätab koormuse all vahele,
• pool kuumeneb,
• takistus võib olla normist madalam,
• ostsilloskoop näitab ebanormaalset voolutõusu.

22.4. Isolatsiooni läbilöök

Kõrgepinge leiab lihtsama tee massi kui küünla elektroodide vahel.

Tunnused:

• pragunenud korpus,
• mustad jäljed pooli otsikul,
• probleem niiske ilmaga,
• vahelejätmine kiirendusel,
• nähtav säde pimedas.

22.5. Sisseehitatud süütemooduli rike

Paljudel kaasaegsetel poolidel on sees elektroonika. Sellist riket ei pruugi takistuse mõõtmine näidata.

Tunnused:

• pool töötab vahel ja vahel mitte,
• kuumalt katkeb,
• juhtsignaal on olemas, aga sädet pole,
• toide ja mass on korras.

---

23. Süütepooli vahetamine

Kui süütepool on vigane, tuleb see asendada õige tüüpi osaga.

Mida jälgida?

• mootori täpne mudel,
• süütesüsteemi tüüp,
• pistiku kuju ja kontaktide arv,
• pooli pikkus,
• kinnitusviis,
• takistus ja elektrilised omadused,
• kas poolil on sisseehitatud süütemoodul,
• kas tegemist on CDI või induktiivse pooliga.

Odav ebakvaliteetne süütepool võib töötada lühikest aega või põhjustada uusi probleeme. Eriti tundlikud on kaasaegsed mootorid, kus süütepool peab sobima juhtploki juhtloogikaga.

---

24. Kas kõik süütepoolid tuleks korraga vahetada?

See sõltub olukorrast.

Ühe pooli vahetamine on mõistlik, kui:

• ainult üks pool on vigane,
• teised on töökorras,
• ligipääs on lihtne,
• sõiduki väärtus või eelarve ei õigusta kõigi vahetust.

Kõigi poolide vahetamine võib olla mõistlik, kui:

• mootoril on suur läbisõit,
• poolid on tuntud nõrk koht,
• mitmel silindril on korduvad probleemid,
• ligipääs on väga töömahukas,
• vahetatakse ka küünlad ja tehakse suurem hooldus.

Praktikas vahetatakse sageli ainult vigane pool, kuid koos sellega kontrollitakse kindlasti süüteküünalt.

---

25. Levinud vead süütepooli diagnoosimisel

Vahetatakse pool, aga küünal jäetakse kontrollimata

Kulunud küünal võib olla põhjus, miks pool läbi läks.

Eeldatakse, et P0301 tähendab alati pooli riket

Süütekatkestus võib tulla ka pihustist, kompressioonist, vaakumilekkest või juhtmestikust.

Kontrollitakse ainult takistust

Takistus võib olla korras, kuid pool võib kõrgepinge all läbi lüüa.

Kasutatakse vale süütepooli

Väliselt sarnane pool ei pruugi elektriliselt sobida.

Ei kontrollita toidet ega massi

Kui poolile ei tule toidet või juhtsignaali, ei aita uue pooli paigaldamine.

Ignoreeritakse õli küünlapesas

Õli rikub kummist otsikuid ja põhjustab kõrgepinge läbilööki. Õlileke klapikambrikaane tihendist tuleb parandada.

---

26. Praktiline diagnostikajärjekord

Kui kahtlustad süütepooli riket, võiks tegutseda järgmise loogika järgi.

• 1. Loe veakoodid.Vaata, kas on süütekatkestuse või süütepooli ahela veakoode.
• 2. Kontrolli süüteküünlaid.Vale või kulunud küünal võib tekitada sama sümptomi.
• 3. Vaata süütepool visuaalselt üle.Pragud, kõrgepinge jäljed, õli või vesi küünlapesas on olulised vihjed.
• 4. Vaheta pool teise silindriga.Kui viga liigub koos pooliga, on pool tõenäoliselt vigane.
• 5. Mõõda primaar- ja sekundaarmähist, kui see on võimalik.
• 6. Kontrolli toidet, massi ja juhtsignaali.
• 7. Kasuta sädemetestrit.
• 8. Vajadusel kasuta ostsilloskoopi.
• 9. Ära unusta mehaanilisi ja kütusesüsteemi põhjuseid.

---

27. Kokkuvõte

Süütepool on süütesüsteemi keskne osa, mille ülesanne on tekitada süüteküünlale piisavalt kõrge pinge tugeva sädeme jaoks. Süütepoolide põhitüübid on klassikalised jagajaga poolid, jagajata süütepooliplokid, coil-on-plug poolid, pliiats-tüüpi poolid, CDI-poolid ja magnetosüüte poolid.

Süütepooli saab kontrollida mitmel viisil: visuaalselt, multimeetriga, sädemetestriga, silindrite vahel vahetades, diagnostikaseadmega ja ostsilloskoobiga. Lihtne takistuse mõõtmine annab kasulikku infot, kuid ei tõesta alati, et pool töötab koormuse all korralikult. Paljud rikked ilmnevad alles kuumalt, niiskusega või kõrge silindrirõhu all kiirendades.

Hea diagnoos algab alati tervikpildi vaatamisest: süütepool, süüteküünal, juhtmestik, toide, mass, juhtsignaal, mootorimehaanika ja kütusesüsteem. Õige süütepooli valik ja korralik paigaldus aitavad vältida korduvaid rikkeid ning tagavad mootori sujuva töö.

Staator võib rikki minna mitmel viisil: katkised mähised, lühises mähised, lühis massi, nõrk väljund koormuse all või kuumusega seotud rike.

Selles juhendis selgitatakse, kuidas testida mootorratta ja ATV staatorit multimeetri ning põhiliste elektriliste kontrollidega.

1. Mida staator teeb

Staator on mootori kaane sisse paigaldatud liikumatu vaskmähiste komplekt. Magnetitega rootor või hooratas pöörleb selle ümber. Kui magnetid mähistest mööduvad, tekib vahelduvpinge.

Enamik powersport-sõidukite staatoreid jaguneb mõneks levinud tüübiks:

Laadimisstaator

Toodab vahelduvpinget laadimissüsteemi jaoks. Vahelduvpinge läheb regulaator-alaldile, mis muudab selle alalispingeks ja piirab pinget aku laadimiseks.

Kolmefaasiline staator

Levinud paljudel tänavamootorratastel, sportmootorratastel, UTV-del ja suurematel ATV-del. Tavaliselt tuleb staatorist kolm kollast või valget juhet.

Ühefaasiline staator

Levinud väiksematel mootorratastel, krossiratastel, rolleritel ja ATV-del. Tavaliselt on sellel kaks laadimisväljundi juhet, kuigi juhtmete värvid võivad erineda.

Valgustusmähis / lisaseadmete mähis

Mõnel maastikumootorrattal ja ATV-l on tulede või lisaseadmete jaoks eraldi mähised.

Toite- / ergutusmähis

Mõnes CDI-süütesüsteemis on staatoril ka mähis, mis toidab süüteplokki.

Andur- / impulssmähis

Tehniliselt ei ole see laadimisstaator, kuid asub sageli staatorikoostul või selle lähedal. See annab süütesüsteemile teada, millal säde tekitada.

2. Vajalikud tööriistad

Staatori mõõtmiseks vajate:

• Digitaalset multimeetrit
• Hooldusjuhendit või elektriskeemi
• Tagantsonde või väikseid testjuhtmeid
• Padrunvõtmeid pistikutele ligipääsemiseks
• Täielikult laetud akut
• Valikuline: tangampermeeter, isolatsioonitester/megaoommeeter, ostsilloskoop

Tavalisest multimeetrist piisab enamiku põhiliste staatoritestide jaoks.

3. Ohutusabinõud

Enne testimist:

• Töötage hästi ventileeritud kohas.
• Hoidke käed, tööriistad ja riided kettidest, rihmadest, ventilaatoritest ning pöörlevatest osadest eemal.
• Toestage ATV või mootorratas kindlalt.
• Ärge lühistage staatori juhtmeid omavahel, kui mootor töötab.
• Takistuse mõõtmisel ühendage staatori pistik lahti.
• Staatori väljundi otsesel testimisel kasutage vahelduvpinge režiimi.
• Aku laadimispinge testimisel kasutage alalispinge režiimi.

4. Esmane aku laadimise test

Enne staatori süüdistamist testige laadimissüsteemi tervikuna.

1. samm: mõõtke aku pinget, mootor väljas

Seadke mõõtur alalispinge mõõtmisele.

Terve, täielikult laetud 12 V aku peaks näitama umbes:

• 12,6–12,8 V = täielikult laetud
• 12,3–12,5 V = osaliselt laetud
• Alla 12,2 V = nõrk või tühi

2. samm: käivitage mootor

Mõõtke pinget aku klemmide vahel.

Tühikäigul võib pinge olla umbes:

• 12,5–13,2 V, olenevalt masinast

Tõstke pöörded umbes 3000–5000 p/min-ni.

Tavaline laadimispinge on enamasti:

• 13,5–14,8 V DC

Kui aku pinge püsib töötamise ajal 12 V lähedal või langeb, ei tööta laadimissüsteem korralikult.

Kui pinge tõuseb üle umbes 15 V, võib regulaator-alaldi olla vigane.

See test ei tõesta, et staator on halb, kuid näitab, kas laadimissüsteem toimib.

5. Staatori takistuse test

Takistuse test kontrollib staatori mähiste seisukorda. Seda tehakse väljalülitatud mootoriga ja lahti ühendatud staatoriga.

Kolmefaasilise staatori takistuse test

Kolmefaasilisel staatoril on tavaliselt kolm sarnast värvi juhet, sageli kollased või valged.

Märgistage need:

• A
• B
• C

Seadke multimeeter oomidele.

Mõõtke takistust järgmiste punktide vahel:

• A ja B
• B ja C
• A ja C

Kõik kolm näitu peaksid olema peaaegu võrdsed.

Tüüpilised väärtused on sageli väga väikesed, näiteks:

• 0,1–1,0 oomi

Mõnel suuremal staatoril võivad väärtused olla veidi kõrgemad või madalamad. Võrrelge alati hooldusjuhendiga.

Oluline tehniline märkus

Paljud digitaalsed multimeetrid ei ole väga väikese takistuse mõõtmisel eriti täpsed. Puudutage esmalt mõõtejuhtmed omavahel kokku ja märkige näit üles. Kui juhtmed näitavad 0,2 oomi ja staator näitab 0,5 oomi, võib mähise tegelik takistus olla umbes 0,3 oomi.

Täpsemaks väikese takistuse mõõtmiseks kasutage:

• Mõõturi suhtelise/nullimise funktsiooni
• Nelja juhtmega millioommeetrit
• Võrdlust teadaolevalt korras staatoriga

Mida tulemused tähendavad

• NäitVõimalik tähendus
• Kõik kolm näitu on võrdsed ja spetsifikatsioonisMähised on tõenäoliselt korras
• Üks paar näitab katkestust/lõpmatustKatkine mähis või ühendus
• Üks paar on teistest palju madalamLühises mähis
• Üks paar on teistest palju kõrgemKahjustatud mähis või halb pistik
• Näidud on ebastabiilsedHalb pistik, katkine juhe või sisemine rike

Ühefaasilise staatori takistuse test

Ühefaasilisel laadimisstaatoril on tavaliselt kaks väljundjuhet.

Mõõtke takistust kahe staatori juhtme vahel.

Tüüpilised näidud varieeruvad palju, kuid võivad olla:

• 0,2–2,0 oomi laadimismähiste puhul
• Suurem valgustus- või toitemähiste puhul, olenevalt konstruktsioonist

Võrrelge juhendiga.

Kui mõõtur näitab OL või lõpmatut takistust, on mähis katkenud.

Kui näit on peaaegu null oomi, võib mähis olla lühises, kuigi mõnel suure vooluga laadimismähisel ongi tavaliselt väga väike takistus.

6. Staatori massilühise test

See on üks olulisemaid staatoriteste.

Staatori mähised peaksid tavaliselt olema mootori massist isoleeritud, välja arvatud juhul, kui süsteem on spetsiaalselt teisiti konstrueeritud. Enamikul tänapäevastel laadimisstaatoritel ei tohiks olla ühendust massiga.

Kuidas testida

Lahti ühendatud staatori ja väljalülitatud mootoriga:

1. Seadke mõõtur takistuse või pidevuse režiimi.
2. Asetage üks mõõtejuhe staatori väljundjuhtmele.
3. Asetage teine mõõtejuhe mootori massile või aku miinusele.
4. Korrake iga staatori juhtmega.

Oodatav tulemus

Tavaliselt peaksite nägema:

• OL/lõpmatu takistus
• Pidevuse piiksu ei ole

Halb tulemus

Kui mõni staatori väljundjuhe näitab ühendust massiga, on staator tõenäoliselt lühises.

Isegi osaline lühis massi võib vähendada väljundit ja üle kuumutada regulaator-alaldi.

Tehniline märkus: megaoomtestimine

Tavaline multimeeter kasutab väga madalat testpinget. Mõnikord läbib staator põhilise pidevustesti, kuid ebaõnnestub kuumana või pinge all.

Täpsem test kasutab isolatsioonitakistuse testerit, mida nimetatakse ka megaoommeetriks või „meggeriks”.

Tüüpiline isolatsioonitesti pinge:

• 100 V kuni 500 V DC, olenevalt tootja soovitusest

Hea staator peaks tavaliselt näitama massi suhtes väga suurt takistust, sageli megaoomide vahemikus.

Ärge kasutage meggerit tundlike elektroonikamoodulite, nagu ECU, CDI või regulaator-alaldi, testimiseks. Enne isolatsioonitesti ühendage staator täielikult lahti.

7. Vahelduvpinge väljundi test

Vahelduvväljundi test kontrollib, kas staator toodab pinget mootori töötamise ajal. See on tavaliselt parim praktiline staatoritest.

Selle testi jaoks peab staator olema regulaator-alaldist lahti ühendatud, kui hooldusjuhend ei määra teisiti.

Kolmefaasilise vahelduvväljundi test

Seadke multimeeter vahelduvpinge mõõtmisele.

Kui staatori pistik on lahti ühendatud, käivitage mootor.

Mõõtke vahelduvpinget järgmiste punktide vahel:

• A ja B
• B ja C
• A ja C

Tavalise kolmefaasilise ujuva staatori puhul ärge mõõtke staatori faasi ja massi vahel. Mõõtke faaside vahel.

Tüüpiline vahelduvväljund

Tühikäigul võite näha:

• 15–30 VAC

3000–5000 p/min juures võite näha:

• 40–100+ VAC

Täpne väärtus sõltub masinast.

Kolm näitu peaksid olema sarnased. Levinud reegel on, et need peaksid üksteisest erinema umbes 5–10% piires.

Näide

4000 p/min juures:

• A-B = 68 VAC
• B-C = 70 VAC
• A-C = 69 VAC

See on tõenäoliselt korras.

Halb näide:

• A-B = 68 VAC
• B-C = 25 VAC
• A-C = 67 VAC

See viitab tõenäoliselt nõrgale või kahjustatud faasile.

Ühefaasilise vahelduvväljundi test

Kahe juhtmega staatori puhul:

1. Seadke mõõtur vahelduvpinge mõõtmisele.
2. Käivitage mootor.
3. Mõõtke kahe staatori väljundjuhtme vahel.

Tüüpiline väljund:

• 15–30 VAC tühikäigul
• 30–80+ VAC kõrgematel pööretel

Jällegi võrrelge alati tehase spetsifikatsiooniga.

8. Toite-/ergutusmähiste ja andurmähiste testimine

Paljud ATV-d ja krossirattad kasutavad CDI-süütesüsteeme. Neil võib olla lisaks staatoriga seotud mähiseid.

Toite- / ergutusmähis

See mähis tekitab CDI jaoks pinget.

Levinud takistuse vahemik:

• 50–500 oomi, olenevalt mudelist

Vahelduvväljund käivitamisel võib olla:

• 20–100 VAC või rohkem

Halva toitemähise sümptomid:

• Sädet ei ole
• Nõrk säde
• Säde kaob kuumalt
• Mootor käivitub külmalt, kuid sureb pärast soojenemist välja

Andur- / impulssmähis

Andurmähis käivitab süüte ajastuse.

Levinud takistuse vahemik:

• 100–500 oomi
• Mõned mudelid võivad sellest vahemikust väljas olla

Väljund käivitamisel on tavaliselt väike:

• 0,2–5 VAC

Täpseks testimiseks võib vaja minna tipp-pinge adapterit või ostsilloskoopi, sest impulss on lühike.

Halva andurmähise sümptomid:

• Sädet ei ole
• Katkendlik säde
• Süüte vahelejätmine teatud pööretel
• Tahhomeetri signaali probleemid mõnel masinal

9. Kuumusega seotud staatori rike

Staator võib külmalt testid läbida, kuid kuumalt rikki minna. See on tavaline, kui isolatsioon laguneb pärast mootori soojenemist.

Diagnoosimiseks:

1. Testige takistust külmalt.
2. Käivitage mootor ja laske sel töötada, kuni probleem ilmneb.
3. Lülitage mootor välja.
4. Ühendage staator kiiresti lahti ja testige uuesti.
5. Võrrelge kuumi näite külmade näitudega.

Märgatav muutus takistuses, ühendus massiga või vahelduvväljundi muutus kuumalt võib viidata sisemisele mähiserikkele.

Levinud kuumusega seotud sümptomid:

• Aku laeb külmalt, kuid mitte kuumalt
• Mootor kaotab pärast soojenemist sädeme
• Laadimispinge langeb 10–20 minuti järel
• Regulaator-alaldi kuumeneb üle
• Staatori pistik sulab

10. Staatori pistiku ja juhtmestiku kontrollimine

Ärge ignoreerige juhtmestikku. Paljud „halva staatori” probleemid on tegelikult pistiku või juhtmekimbu probleemid.

Kontrollige järgmist:

• Sulanud pistikud
• Põlenud klemmid
• Roheline korrosioon
• Lahtised kontaktid
• Õlisaaste
• Katkised juhtmed mootorikaane lähedal
• Halvad massiühendused
• Kahjustatud isolatsioon

Suur takistus pistikus tekitab kuumust. Veidi lahtine pistik võib sulada isegi siis, kui staator ise on korras.

Kui pistik on põlenud, vahetage klemmid või pistiku korpus. Ärge ühendage seda lihtsalt uuesti kokku.

11. Regulaator-alaldi vs. staatori probleemid

Halb regulaator-alaldi võib matkida halba staatorit. Staator toodab vahelduvvoolu. Regulaator-alaldi muudab vahelduvvoolu alalisvooluks ja juhib laadimispinget.

Võimaliku halva staatori märgid

• Staatorist tuleb väike vahelduvpinge või seda ei tule üldse
• Faasidevaheline vahelduvpinge on ebavõrdne
• Katkine mähis
• Ühendus staatori juhtmest massi
• Põlenud staatorimähised
• Laadimine langeb kuumalt

Võimaliku halva regulaator-alaldi märgid

• Staatori vahelduvväljund on hea, kuid aku laadimispinge on madal
• Aku laeb üle 15 V
• Peamine kaitse on läbi põlenud
• Regulaator läheb äärmiselt kuumaks
• Vahelduvpinge lekib alalisvoolusüsteemi
• Aku keeb või lõhnab väävli järele

Kui staatori vahelduvväljund on õige, kuid aku ei lae, kahtlustage regulaator-alaldit, juhtmestikku, kaitset või akut.

12. Täiendav tehniline teave

Vahelduvpinge suureneb koos pööretega

Staatori väljund on otseselt seotud rootori kiirusega. Mootori pöörete suurenedes suurenevad vahelduvvoolu sagedus ja pinge.

Ligikaudne elektriline sagedus sõltub järgmistest teguritest:

• Mootori pöörded
• Magnetpooluste arv rootoris
• Staatori konstruktsioon

Lihtsustatud valem:

Sagedus = p/min × pooluspaaride arv ÷ 60

Näiteks rootor 6 pooluspaariga, mis pöörleb 3000 p/min:

Sagedus = 3000 × 6 ÷ 60 = 300 Hz

Seetõttu ei ole staatori vahelduvväljund sama mis kodune 50/60 Hz vahelduvvool.

Avatud ahela pinge vs. koormatud pinge

Kui staator on lahti ühendatud, mõõdate avatud ahela vahelduvpinget. See kinnitab, et staator suudab pinget tekitada, kuid ei tõesta täielikult, et see suudab koormuse all voolu anda.

Staator võib mõnikord näidata vastuvõetavat avatud ahela pinget, kuid koormuse all ebaõnnestuda järgmistel põhjustel:

• Lühises keerud
• Nõrgad magnetid
• Kuumusest tingitud lagunemine
• Halb mähise isolatsioon

Täpsem testimine võib hõlmata koormustesti, voolumõõtmist või lainekuju analüüsi.

Lühises keerud

Mähisel võivad olla lühises keerud, ilma et see oleks täielikult massi lühises. See vähendab väljundit ja põhjustab ülekuumenemist. Põhilised takistuse kontrollid ei pruugi seda tuvastada, sest takistuse muutus võib olla väga väike.

Vihjed hõlmavad järgmist:

• Madalam vahelduvpinge ühel faasil
• Staatori ülekuumenemine
• Põlenud lõhn või tumenenud mähised
• Regulaator läheb korduvalt rikki
• Laadimisväljund on nõrk isegi puhaste pistikutega

Ujuvad vs. maandatud staatorid

Paljud tänapäevased kolmefaasilised staatorid on „ujuvad”, mis tähendab, et ükski staatori väljundjuhe ei ole massiga ühendatud. Iga faasi mõõtmine massi suhtes võib anda segaseid näite.

Mõned vanemad või lihtsamad masinad kasutavad maandatud valgustusmähiseid. Nendes süsteemides võib mähise üks pool olla konstruktsiooni järgi ühendatud šassii massiga. Seetõttu on hooldusjuhend oluline.

Püsimagnetgeneraator

Enamik mootorrattaid ja ATV-sid kasutab püsimagnetgeneraatorit. Rootori magnetid on alati magnetiseeritud, seega toodab staator energiat alati, kui mootor pöörleb.

Regulaator juhib pinget järgmiselt:

• Suuntides liigse voolu massi
• Avades/sulgedes ahelat elektrooniliselt
• Kasutades mõnel uuemal konstruktsioonil jadareguleerimist

Kuna staatori liigne võimsus võib hajuda soojusena, võivad halvad ühendused ja nõrgad akud laadimissüsteemi koormata.

13. Levinud staatoritesti spetsifikatsioonid

Need on ainult üldised vahemikud. Täpsete väärtuste jaoks kasutage alati hooldusjuhendit.

• TestTavaline tulemus
• Aku, mootor väljas12,6–12,8 V DC
• Aku, mootor töötab 3000–5000 p/min13,5–14,8 V DC
• Kolmefaasilise staatori takistus0,1–1,0 oomi faaside vahel
• Ühefaasiline laadimismähis0,2–2,0 oomi
• Staatori juhe massi suhtesOL/lõpmatu, välja arvatud maandatud konstruktsiooni korral
• Kolmefaasiline vahelduvväljund tühikäigul15–30 VAC
• Kolmefaasiline vahelduvväljund kõrgetel pööretel40–100+ VAC
• Andurmähise takistusTavaliselt 100–500 oomi
• Toitemähise takistusTavaliselt 50–500 oomi

14. Samm-sammuline kiirtesti protseduur

Kui soovite lihtsat diagnostikajärjekorda, kasutage seda:

1. Laadige ja testige aku.
2. Kontrollige aku pinget väljalülitatud mootoriga.
3. Käivitage mootor ja kontrollige aku klemmidelt alalisvoolu laadimispinget.
4. Kui laadimine on madal, kontrollige kaitsmeid, masse ja pistikuid.
5. Ühendage staator regulaator-alaldist lahti.
6. Testige staatori takistust väljundjuhtmete vahel.
7. Testige iga staatori juhet massi suhtes.
8. Käivitage mootor ja mõõtke vahelduvväljundit staatori juhtmete vahel.
9. Võrrelge vahelduvpinge näite faaside vahel.
10. Kui staatori väljund on hea, testige regulaator-alaldit ja juhtmestikku.
11. Kui väljund on madal, ebavõrdne, katkestusega või massiga ühenduses, vahetage või parandage staator.

15. Millal staator välja vahetada

Vahetage staator välja, kui:

• Sellel on ühendus massiga, kuigi ei tohiks olla.
• Üks või mitu mähist on katkenud.
• Vahelduvväljund on madal või ebaühtlane.
• See läheb kuumalt rikki.
• Mähised on nähtavalt põlenud.
• Takistus on spetsifikatsioonist kaugel väljas.
• See põhjustab korduvalt laadimisrikke pärast juhtmestiku ja regulaatori kontrollimist.

Staatori vahetamisel kontrollige või vahetage ka:

• Regulaator-alaldi
• Aku
• Staatori pistik
• Mootorikaane tihend
• Hooratta magnetid
• Massikaablid
• Peakaitse ja laadimisjuhtmed

Rikkis regulaator või halb pistik võib uue staatori hävitada.

Kokkuvõte

Mootorratta või ATV staatori mõõtmine nõuab takistuse, massiühenduse puudumise ja vahelduvpinge väljundi kontrollimist. Heal staatoril peaks olema tasakaalus mähisetakistus, puuduma soovimatu tee massi ning faaside vahel olema tugev ja ühtlane vahelduvpinge. Staatori probleemid võivad siiski olla seotud kuumuse või koormusega, seega võib staator läbida lihtsa külma takistuse testi, kuid tegelikus töös ikkagi rikki minna.

Kõige täpsema diagnoosi saamiseks võrrelge mõõtmisi tehase hooldusjuhendiga ning testige enne osade vahetamist akut, pistikuid, juhtmestikku ja regulaator-alaldit.

AC ja DC erinevuse mõistmine aitab laadimisprobleemide, valgustusprobleemide, süütevigade või aku tühjenemise diagnoosimisel.

1. AC ja DC põhiline erinevus

DC: alalisvool

DC voolab ainult ühes suunas.

Mootorratta aku annab DC-toidet. Enamik mootorratta elektrilisi komponente kasutab DC-d, sealhulgas:

• Aku
• Startermootor
• ECU/ECM
• Kütusepump
• Kütusepihustid
• LED-tuled
• Signaal
• Suunatuled
• Releed
• Andurid
• Jahutusventilaator
• Digitaalne armatuurlaud

Tüüpiline kaasaegne mootorratta DC-süsteem on nimipingega 12 volti, kuid tegelik pinge varieerub:

AC: vahelduvvool

AC muudab korduvalt suunda. Pinge tõuseb ja langeb lainekujulise mustrina.

Mootorratastes toodab AC-d staator/generaator, kui mootor töötab. AC-väljund suureneb koos mootori pöörlemiskiirusega.

AC-d leidub tavaliselt järgmistes kohtades:

• Staatorimähised
• Generaatori väljundjuhtmed
• Mõned vanemad esituleahelad
• Mõned CDI-süütesüsteemid
• Magnetosüsteemid väikestel mootorratastel, krossiratastel, rolleritel ja ATV-del

Erinevalt akust ei tooda staator stabiilset 12 volti. Sõltuvalt pööretest ja konstruktsioonist võib see enne reguleerimist toota vahemikus 20 V AC kuni üle 100 V AC.

2. Mootorratta elektrisüsteemi peamised osad

Mootorratta elektrisüsteem sisaldab tavaliselt järgmisi komponente:

1. Aku
2. Staator/generaator
3. Rootor/hooratas
4. Regulaator/alaldi
5. Startermootor
6. Süütesüsteem
7. Juhtmestik
8. Kaitsmed ja releed
9. Lülitid
10. Valgustus ja lisaseadmed
11. ECU ja andurid kütuse sissepritsega mootorratastel

3. Kuidas mootorrattas elektrit toodetakse

Mootorrattad toodavad elektrit tavaliselt püsimagnetgeneraatori abil.

Peamised komponendid

Rootor või hooratas

Rootor sisaldab tugevaid püsimagneteid. See on ühendatud väntvõlliga, seega pöörleb see mootori töötamise ajal.

Staator

Staator on paigal seisev vasktraadist poolide kogum, mis on paigaldatud hooratta sisse või selle kõrvale.

Kui magnetrootor pöörleb ümber staatori, indutseerib muutuv magnetväli staatorimähistes pinge. Seda nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks.

See tekitatud elekter on AC.

4. Staatori väljund: ühefaasiline ja kolmefaasiline AC

Mootorratta staatorid on üldiselt kas:

Ühefaasiline staator

Ühefaasilisel staatoril on üks AC-väljundmähis või üks paar AC-juhtmeid.

See on levinud järgmistel sõidukitel:

• Väikesed mootorrattad
• Rollerid
• Krossirattad
• Vanemad mootorrattad

Tüüpiline juhtmeväljund:

• 2 AC-juhet staatorist või
• 1 AC-juhe ja maandus, sõltuvalt konstruktsioonist

Ühefaasilised süsteemid on lihtsamad, kuid toodavad pulseerivamat võimsust.

Kolmefaasiline staator

Kolmefaasilisel staatoril on kolm eraldi AC-mähist, mis on staatori ümber ühtlaste vahedega paigutatud.

See on levinud järgmistel sõidukitel:

• Suuremad mootorrattad
• Kaasaegsed tänavarattad
• Matkarattad
• Sportmootorrattad
• Seiklusmootorrattad

Tüüpiline juhtmeväljund:

• 3 kollast või valget AC-juhet staatorist

Kolmefaasilised generaatorid on tõhusamad ning annavad sujuvama ja suurema võimsusega väljundi.

5. Miks mootorrattad toodavad esmalt AC-d

AC-d on pöörleva magneti ja pooli paigutusega lihtsam toota. Kui rootori magnet möödub staatori poolist, indutseeritakse pinge esmalt ühes suunas ja seejärel vastassuunas. See loob loomulikult vahelduvvoolu.

Akusid ei saa aga otse AC-ga laadida. Enamik mootorratta elektroonikat vajab samuti DC-d. Seetõttu tuleb AC muundada DC-ks.

See on alaldi ülesanne.

6. Mida alaldi teeb

Alaldi muundab AC DC-ks.

See kasutab elektroonilisi komponente, mida nimetatakse dioodideks. Diood laseb voolul liikuda ainult ühes suunas. Paigutades mitu dioodi sildlülitusse, pööratakse AC-lainekuju negatiivne pool positiivseks lainekujuks.

Seda protsessi nimetatakse täisperioodaliseks alaldamiseks.

Enne alaldamist

Staatori väljund näeb kontseptuaalselt välja selline:

AC-lainekuju:
+ + +
/ \ / \ / \
/ \ / \ / \
/ \/ \/ \
\ /\ /\ /
\ / \ / \ /
\ / \ / \ /
- - -

Pärast alaldamist

Negatiivne pool muundatakse ülespoole:

Alaldatud DC-impulsid:
+ + +
/ \ / \ / \
/ \ / \ / \
/ \/ \/ \

See ei ole veel täiesti sile DC, kuid aku aitab seda siluda.

7. Mida regulaator teeb

Staatori väljundpinge tõuseb pöörete suurenedes. Ilma juhtimiseta võib pinge muutuda liiga kõrgeks ja kahjustada:

• Akut
• ECU-d
• Pirne
• Andureid
• Süütekomponente
• LED-tulesid

Pingeregulaator hoiab laadimispinge ohutus vahemikus, tavaliselt umbes:

13,5 V kuni 14,8 V DC

Paljudel mootorratastel on alaldi ja regulaator ühendatud ühte seadmesse, mida nimetatakse:

Regulaator/alaldi

või lihtsalt:

Reg/Rec

8. Mootorratta regulaatorite tüübid

Šuntregulaator

Šuntregulaator juhib pinget, suunates staatori liigse võimsuse soojusena maandusse.

See on mootorratastel väga levinud.

Eelised:

• Lihtne
• Töökindel
• Soodne

Puudused:

• Tekitab soojust
• Hoiab staatori tugevalt koormatuna
• Võib kaasa aidata staatori ülekuumenemisele

Jadaregulaator

Jadaregulaator juhib pinget staatoriahelat avades ja sulgedes, vähendades voolu, kui võimsust ei ole vaja.

Eelised:

• Töötab jahedamalt
• Vähendab staatori koormust
• Tõhusam

Puudused:

• Kallim
• Ei ole paigaldatud kõigile mootorratastele

MOSFET-regulaator

MOSFET-regulaator kasutab tõhusamaks lülitamiseks kaasaegset transistoritehnoloogiat.

Eelised:

• Parem pinge juhtimine
• Töötab jahedamalt kui vanemad ränitüristoriga konstruktsioonid
• Kasutatakse sageli täiendusena

MOSFET-regulaator võib sõltuvalt konstruktsioonist olla kas šunt- või jadatüüpi.

9. Aku roll

Aku salvestab DC-elektrit ja stabiliseerib elektrisüsteemi.

Aku peamised funktsioonid:

1. Toidab startermootorit
2. Toidab süüdet ja ECU-d enne mootori käivitumist
3. Stabiliseerib pinget
4. Annab lisavoolu, kui nõudlus on suurem kui laadimisväljund
5. Annab tühikäigul DC-toidet, kui staatori väljund on madal

Enamik mootorrattaid kasutab:

• Pliiaku
• AGM-aku
• Geelaku
• Liitiumraudfosfaataku, mida nimetatakse ka LiFePO₄-ks

Terve 12 V mootorratta aku peaks tavaliselt näitama:

12,6–12,8 V täielikult laetud
12,2 V osaliselt tühjenenud
Alla 12,0 V nõrk või tühjenenud

10. DC-ahelad mootorrattal

Pärast AC alaldamist ja reguleerimist jaotatakse DC-toide mootorratta juhtmestiku kaudu.

Levinud DC-ahelad hõlmavad:

Starteriahel

Starteriahel kasutab suurt voolu. See sisaldab:

• Akut
• Starterireleed/solenoidi
• Startermootorit
• Jämedaid kaableid
• Maandusühendust

Starterivool võib olla väga suur, sageli:

50–200 amprit või rohkem

sõltuvalt mootori suurusest ja surveastmest.

Süüteahel

Süütesüsteem tekitab süüteküünlas kõrgepingesädeme.

Kaasaegseid süsteeme juhivad tavaliselt:

• ECU
• Väntvõlli asendiandur
• Süütepool
• Süüteküünal

Süütepool võib saada 12 V DC ja tõsta selle seejärel tuhandete voltideni.

Tüüpiline sädemepinge võib olla:

15 000–40 000 volti

Valgustusahel

Enamik kaasaegseid mootorrattaid kasutab DC-valgustust.

Levinud koormused:

Võimsus arvutatakse valemiga:

Vatides = voldid × amprid

Näiteks 60 W esituli 12 V süsteemis tarbib:

60 W ÷ 12 V = 5 A

Laadimispinge 14 V korral:

60 W ÷ 14 V ≈ 4,3 A

11. AC-ahelad mootorratastel

Mõned mootorrattad, eriti vanemad või väiksemad mudelid, kasutavad teatud ahelate jaoks AC-d otse.

AC-esitulede süsteemid

Mõnedel krossiratastel, rolleritel ja väikestel mootorratastel võib esituli töötada otse staatori AC-väljundist.

Selles konstruktsioonis:

• Esituli töötab ainult siis, kui mootor töötab
• Heledus võib pöörete suurenedes kasvada
• Aku võib olla väike või puududa
• Regulaator võib piirata AC-pinget

Seda nimetatakse sageli AC-valgustussüsteemiks.

AC CDI süüde

Mõned mootorrattad kasutavad AC CDI süütesüsteemi.

CDI tähendab:

Kondensaatori tühjendussüüde

AC CDI süsteemis on staatoril spetsiaalne laadimispool, mis toodab CDI-plokile AC-pinget. CDI salvestab energia kondensaatorisse ja vabastab selle kiiresti süütepooli, et tekitada säde.

AC CDI süsteemid võivad sageli töötada ilma akuta.

Levinud järgmistel sõidukitel:

• Krossirattad
• Rollerid
• Väikesed mootorrattad
• ATV-d
• Vändast käivitatavad mootorid

DC CDI süüde

DC CDI süsteem kasutab aku pinget või reguleeritud DC-toidet. CDI tõstab sisemiselt 12 V DC pinget, et laadida oma kondensaatorit.

DC CDI süsteemid vajavad tavaliselt korras akut või laadimissüsteemi.

12. Mootorratta laadimissüsteemi töö samm-sammult

Põhiprotsess on järgmine:

1. Mootor käivitub ja väntvõll pöörleb.
2. Rootori/hooratta magnetid pöörlevad ümber staatori.
3. Staatori poolid toodavad AC-pinget.
4. AC-pinge liigub regulaatorisse/alaldisse.
5. Alaldi muundab AC DC-ks.
6. Regulaator piirab pinge ligikaudu vahemikku 13,5–14,8 V.
7. DC-toide laeb akut.
8. Aku ja laadimissüsteem toidavad mootorratta elektrilisi koormusi.

Lihtne vooskeem:

Mootori pöörlemine
↓
Rootori magnetid pöörlevad
↓
Staator toodab AC-d
↓
Regulaator/alaldi
↓
Reguleeritud DC
↓
Aku + mootorratta elektrilised koormused

13. Tehnilised üksikasjad: pinge, vool, takistus ja võimsus

Mootorratta elektridiagnostikas kasutatakse sageli põhilisi elektrivalemeid.

Ohmi seadus

V = I × R

Kus:

• V = pinge voltides
• I = vool amprites
• R = takistus oomides

Võimsuse valem

P = V × I

Kus:

• P = võimsus vattides
• V = pinge
• I = vool

Näide:

Kui soojendusega käepidemete komplekt kasutab 36 W 12 V juures:

I = P ÷ V
I = 36 ÷ 12
I = 3 A

Seega tarbivad soojendusega käepidemed umbes 3 amprit.

14. Laadimissüsteemi võimsusvaru

Mootorratta generaatoril on maksimaalne väljundvõimsuse nimiväärtus, mida mõõdetakse tavaliselt vattides.

Näited:

Kui lisaseadmed tarbivad rohkem võimsust, kui laadimissüsteem suudab anda, tühjeneb aku aeglaselt isegi sõidu ajal.

Näide:

Laadimissüsteemi väljund: 350 W
Mootorratta põhikoormus: 220 W
Saadaval lisaseadmete võimsus: 130 W

Kui lisate soojendusega varustuse, lisatuled, telefonilaadija ja GPS-i koguvõimsusega 180 W, ei pruugi süsteem koormusega toime tulla.

15. Levinud laadimissüsteemi probleemid

Nõrk või tühi aku

Sümptomid:

• Aeglane käivitamine
• Klõpsuv starterirelee
• Tuhmid tuled
• Armatuurlaud taaskäivitub
• Mootorratas käivitub abikäivitusega, kuid sureb hiljem välja

Võimalikud põhjused:

• Vana aku
• Alalaadimine
• Parasiitne voolutarve
• Lahtised klemmid
• Halb maandus

Vigane regulaator/alaldi

Sümptomid:

• Aku ei lae
• Aku ülelaadimine
• Läbipõlenud pirnid
• Kõrbenud elektri lõhn
• Pinge üle 15 V
• Pinge jääb töötamise ajal umbes 12 V juurde

Rikkis regulaator/alaldi võib kas laadimise lõpetada või lubada liigset pinget.

Vigane staator

Sümptomid:

• Madal laadimispinge
• Aku tühjeneb sõidu ajal
• Kõrbenud staatori lõhn
• Tumedad või kõrbenud staatorimähised
• AC-väljund ühes faasis madal
• Lühis maandusse

Staatorid võivad rikki minna kuumuse, isolatsiooni lagunemise või ülekoormuse tõttu.

Halb maandus või korrodeerunud pistik

Sümptomid:

• Vahelduvad elektririkked
• Laadimispinge ebastabiilne
• Tuled värelevad
• Starter on nõrk hoolimata heast akust
• Sulanud pistikud

Mootorratta elektrisüsteemid on halbade ühenduste suhtes väga tundlikud, sest vibratsioon, niiskus ja kuumus mõjutavad juhtmestikku aja jooksul.

16. Laadimissüsteemi põhitestid

Digitaalne multimeeter on mootorratta elektridiagnostikas väga kasulik.

Aku pinge test

Mootor välja lülitatud:

12,6–12,8 V = täielikult laetud
12,3–12,5 V = osaliselt laetud
Alla 12,0 V = tühjenenud

Laadimispinge test

Mõõtke aku klemmide vahelt, kui mootor töötab.

Tühikäigul:

Ligikaudu 12,8–14,2 V

3 000–5 000 p/min juures:

Ligikaudu 13,5–14,8 V

Kui pinge jääb 12 V lähedale, siis akut ei laeta.

Kui pinge tõuseb üle 15 V, võib regulaator olla vigane.

Staatori AC-väljundi test

Ühendage staator regulaatorist/alaldist lahti.

Seadke multimeeter AC-voltide mõõtmisele.

Kolmefaasilise staatori puhul mõõtke:

Juhe A kuni B
Juhe B kuni C
Juhe A kuni C

Määratud pööretel peaksid kõik näidud olema sarnased. Sõltuvalt mootorrattast võivad näidud olla:

20–80+ V AC

Täpseid spetsifikatsioone kontrollige alati hooldusjuhendist.

Staatori takistuse test

Mootor välja lülitatud ja staator lahti ühendatud, mõõtke takistust staatori juhtmete vahel.

Kolmefaasilise staatori puhul:

A-B
B-C
A-C

Kõik peaksid olema sarnased ja tavaliselt väga madalad, sageli alla 1 oomi.

Seejärel kontrollige iga staatorijuhet maanduse suhtes. Tavaliselt peaks olema:

Maandusega ühenduvus puudub

Kui staatorijuhe on maandusse lühises, on staator vigane.

17. AC vs DC mootorratastel: kiire võrdlus

18. Miks enamik kaasaegseid mootorrattaid kasutab DC-süsteeme

Kaasaegsed mootorrattad sõltuvad suurel määral elektroonikast. Kütuse sissepritse, ABS, veojõukontroll, ride-by-wire gaasikäepidemed, LED-valgustus ja digitaalsed armatuurlauad vajavad kõik stabiilset DC-toidet.

DC-süsteemid sobivad paremini järgmisteks otstarveteks:

• ECU töö
• Andurite täpsus
• Aku laadimine
• LED-valgustus
• Elektroonilised lisaseadmed
• Starterisüsteemid
• Sidevõrgud, näiteks CAN-siin

Seetõttu muundavad kaasaegsed mootorrattad staatori AC peaaegu kohe reguleeritud DC-ks.

19. Olulised ohutusmärkused

Mootorratta elektrisüsteemid on tavaliselt madalpingelised, kuid võivad siiski olla ohtlikud.

Olulised ettevaatusabinõud:

• Enne suuremaid juhtmetöid ühendage aku lahti.
• Ärge kunagi lühistage aku klemme.
• Kasutage õige nimiväärtusega kaitsmeid.
• Vältige kaitsmete möödaviimist.
• Ärge kasutage tundlikku elektroonikat ülelaadiva süsteemiga.
• Olge süütepoolide läheduses ettevaatlik, sest sädemepinge võib olla kümneid tuhandeid volte.
• Kasutage multimeetril õiget seadistust: AC-voldid staatori väljundi jaoks, DC-voldid aku pinge jaoks.
• Kinnitage juhtmestik eemale väljalaskesüsteemi kuumusest, teravatest servadest ja liikuvatest osadest.

Kokkuvõte

Mootorratta elektrisüsteem kasutab nii AC-d kui ka DC-d. Staator toodab AC-elektrit alati, kui mootor töötab. See AC-toide saadetakse regulaatorisse/alaldisse, mis muundab selle kontrollitud DC-pingeks. Seejärel laeb DC-pinge akut ja toidab mootorratta elektrilisi komponente.

Lihtsalt öeldes:

Staator = toodab AC-d
Alaldi = muundab AC DC-ks
Regulaator = juhib pinget
Aku = salvestab DC-toidet
Elektrisüsteem = kasutab reguleeritud DC-d

Vanemad ja väiksemad mootorrattad võivad kasutada AC-d otse esitulede või süüte jaoks, kuid enamik kaasaegseid mootorrattaid tugineb stabiilseks ja töökindlaks tööks reguleeritud DC-le. Arusaamine sellest, kuidas AC ja DC mootorrattas töötavad, muudab probleemide diagnoosimise, lisaseadmete uuendamise ja terve laadimissüsteemi hooldamise palju lihtsamaks.

Uue põlvkonna CFMOTO CF450 MY24 (mudeliaasta) on seni vaieldamatult kõige enimmüüduimate mudelite, CF450 järeltulija mille veermik ja keredisain on läbinud põhjaliku uuenduskuuri.

Tegemist on nüüd juba CFMOTO teise generatsiooni 400 seeria ATV-ga mis eelneva generatsiooniga võrreldes on väga põhjaliku uuenduskuuri läbinud.

 450L on Eestis ning kogu Baltikumis enimmüüdud ATV brändi CFMOTO kompaktseim tänavalegaalne mudel. Tegemist on 4×4 veoskeemi omava tänavalegaalse maastikusõidukiga millel standarvarus on piisavalt rikkalik. Tehasetähise CF450L näitab, et tegemist on CFMOTO (CF), 450 (400) seeria sõidukikiga ning tähise lõpus olev L tähendab, et tegemist on (Long) ehk pika versiooniga. Täpsustatult on tegemist tänavalegaalse, kahekohalise maastikusõidukiga mis sobib ideaalselt kodusesse kasutusse. Sõiduk on sobilik nii matkasõidukina kasutamiseks kui lumekoristus või metsaveo haagise pukseerimiseks. Sõiduk on kompaktne, kerge ning säästlik. Seetõttu on see masin lihtsalt juhitav ning üllatavalt hea läbivusvõimega. Seadusest tulenevalt võib antud mudeli T3b versiooni juhtida alates 15 eluaastast T kategooria juhtimisõiguse olemasolul (Traktorijuhi luba). Samal põhjusel on CFORCE 450S/L mudel kõige enimmüüdud noorukitele mõeldud ATV Soomes kus seadusest tulenevalt võib seda sõidukit kasutada eriloa alusel juba alates 14 eluaastast tänavaliikluses. Kasutajateks on maapiirkondades elavad noorukid kelle jaoks on tegemist üheks alternatiivseks liikumisvahendiks näiteks koolis või treeningutel käimiseks. Tegemist on tõesti lihtsalt juhitava ja vastupidava maastikusõidukiga mille juhtimisega saavat hakkama ka noorukid. 

Kuigi võib tunduda, et ATV mõistes alla 1000cm3 töömahu ja ilma agressiivse väljanägemiseta ei ole ATV-l üldse mingit maastikuvõimekust, siis tegelikult laiatarbe maastikusõidukid ei vaja liigset võimsust ega liigset massi tohutusuurte rataste või lisavarustuse näol. Enimmüüduimateks ATV võimsuskategooriateks nii Eestis kui Euroopas ja isegi Austraalias on pigem lihtsa ning kergelt kasutatavad kodu- või kommunaalkasutuseks mõeldud tänavalegaalsed, nelikveolised 400-500cm3 töömahuga maastikusõidukid. 400-500cm3 töömahuga nelikveoline ATV suudab probleemideta vedada enda massist 2 korda suuremat koormat, suudab läbida raskesti läbitavaid maastike ning olla operatiivseks abisõidukiks väikefarmis või maakodus. 

Avastamisrõõmu selle keskklassi ATV puhul jätkub küllaga. Eriliseks teeb neid nende äärmiselt mugav ja lihtne kasutusmugavus just tänu hästi läbimõeldud sõiduasendi, hea vedrustuse ning väga hea pöördevõime tõttu.

Loomulikult võib argumendina välja tuua ka uuendusliku disaini, atraktiivsed suure valgusjõudluse ja kaasliiklejatele hästi nähtavad tuled nii ees kui taga. Uue põlvkonna CFMOTO ATV puhul on kasutusel raami materjal mis on kuni 30% tugevam aga sealjuures eelmise põlvkonna CF450 mudeli raamist 10% kergem. Kereplastikute materjal on elastsem ja see teeb need ka veel vastupidavamaks

Uue põlvkonna CFMOTO CF520 2024 (mudeliaasta) on seni vaieldamatult kõige enimmüüduimate mudelite, CF520 järeltulija mille veermik ja keredisain on läbinud põhjaliku uuenduskuuri.

Tegemist on nüüd juba CFMOTO kolmanda generatsiooni 500 seeria ATV-ga mis eelnevate generatsiooniga võrreldes on väga põhjaliku uuenduskuuri läbinud.

 520L on Eestis ning kogu Baltikumis enimmüüdud ATV brändi CFMOTO kompaktseim tänavalegaalne mudel. Tegemist on 4×4 veoskeemi omava tänavalegaalse maastikusõidukiga millel standarvarus on piisavalt rikkalik. Tehasetähise CF520L näitab, et tegemist on CFMOTO (CF), 520 (500) seeria sõidukikiga ning tähise lõpus olev L tähendab, et tegemist on (Long) ehk pika versiooniga. Täpsustatult on tegemist tänavalegaalse, kahekohalise maastikusõidukiga mis sobib ideaalselt kodusesse kasutusse. Sõiduk on sobilik nii matkasõidukina kasutamiseks kui lumekoristus või metsaveo haagise pukseerimiseks. Sõiduk on kompaktne, kerge ning säästlik. Seetõttu on see masin lihtsalt juhitav ning üllatavalt hea läbivusvõimega. Seadusest tulenevalt võib antud mudeli T3b versiooni juhtida alates 15 eluaastast T kategooria juhtimisõiguse olemasolul (Traktorijuhi luba). Samal põhjusel on CFORCE 520S/L mudel kõige enimmüüdud noorukitele mõeldud ATV Soomes kus seadusest tulenevalt võib seda sõidukit kasutada eriloa alusel juba alates 14 eluaastast tänavaliikluses. Kasutajateks on maapiirkondades elavad noorukid kelle jaoks on tegemist üheks alternatiivseks liikumisvahendiks näiteks koolis või treeningutel käimiseks. Tegemist on tõesti lihtsalt juhitava ja vastupidava maastikusõidukiga mille juhtimisega saavat hakkama ka noorukid. 

Kuigi võib tunduda, et ATV mõistes alla 1000cm3 töömahu ja ilma agressiivse väljanägemiseta ei ole ATV-l üldse mingit maastikuvõimekust, siis tegelikult laiatarbe maastikusõidukid ei vaja liigset võimsust ega liigset massi tohutusuurte rataste või lisavarustuse näol. Enimmüüduimateks ATV võimsuskategooriateks nii Eestis kui Euroopas ja isegi Austraalias on pigem lihtsa ning kergelt kasutatavad kodu- või kommunaalkasutuseks mõeldud tänavalegaalsed, nelikveolised 400-500cm3 töömahuga maastikusõidukid. 400-500cm3 töömahuga nelikveoline ATV suudab probleemideta vedada enda massist 2 korda suuremat koormat, suudab läbida raskesti läbitavaid maastike ning olla operatiivseks abisõidukiks väikefarmis või maakodus. 

Uue põlvkonna X10 ehk CFMOTO CFORCE 1000 TOURING ei ole kaugeltki lihtne facelift-ATV-le, millel on näha ainult väikesed välised erinevused, vaid räägime täismahus uue generatsiooni CFMOTO 1000 ATV-st.

Võimsaim CFMOTO bensiinimootor

Teise generatsiooni mudelile CFORCE 1000 Touring on välja arendatud võimekam 927 cm³ vedelikjahutusega V-Twin Bosch-i elektroonilisel toitesüsteemil põhinev bensiinimootor, millel on suurendatud silindripea, sisse- ja väljalaskeklapid ja optimeeritud nukkvõllid maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks. Kokkuvõttes on nüüd tegemist võimsaima 85 hj (63 kW) CFMOTO ATV bensiinimootoriga. Loomulikult on sellel ka uus käigukast ning isegi käigukang on toodud sõiduki paremale küljele.

Kasutusele on võetud uuetüübiline BOSCHi toitesüsteem koos elektrilise gaasihoovaga (Ride-by-Wire).  Uus Boschi juhtplokk ja gaasihoova elektrooniline juhtimistehnoloogia tagavad lineaarse võimsusreaktsiooni, mis võimaldas kasutusele võtta kolm sõidurežiimi. Valiku saab maastikusõiduki juht teha  lihtsa nupuvajutusega igal ajahetkel.

Puutetundlikul ekraanil (Premium) saab seadistada ka roolivõimendi tööd kolme võimsusrežiimi vahel.  Endiselt on sõiduki veovõimekus tagatud elektriliselt juhitava 2WD/4WD ja lukustatava diferentsiaaliga. Sõiduki üldist suutlikkust on parendatud tõstetud kliirensi abil, mis on nüüd lausa 305 mm. Kandevõime on 300 kg ning pukseerimisvõimet avalikel teedel on suurendatud 820 kilogrammini. 

Sujuv manööverdamine ja hea sõidukogemus

Sõidukil on 14-tollised kergmetallveljed, reguleeritavate gaasiamortisaatorite töökäiku on suurendatud 35%. Sõiduki pöörderaadius on vähenenud 17% ning esisillale on lisatud stabilisaatorvarb, mis tagab märkimisväärselt sujuvama manööverdusvõime ja parema sõidukogemuse ebatasasel maastikul.

Põhivarustuses on homologeeritud haakekonks, 1590 kg tõmbejõuga kaprontrossiga varustatud vints, käekaitsmed, kergmetallveljed ja 7-tolline ekraan.

CFMOTO CFORCE 1000 Touringu premium-versioonil on peale põhivarustuse 8-tolline CarPlay funktsiooniga puutetundlik ekraan, beadlock-veljed (rehvilukuga), T-Box (telemeetriaseade, mis võimaldab sõiduki andmeid ja sõiduki asukohta jälgida mobiilirakenduse vahendusel) ning libisemisvastane istmekate.

UUS 2024 mudeliaasta: CFORCE 625 TOURING mudel on uuenduskuuri läbinud tänavalegaalne ATV töö, matka- ja lõbusõidu võimekusega. Olulisemaks märksõnaks on juba ligi 2 aastat tootmises olnud see, et CFORCE 625/-ja Touring keremudel on saanud endale 2023 mudeliaastaks jõulisema ehk 10 % võimsama  jõuallika millel on nüüd ka 2 mugavalt vahetatavat sõidurežiimi. Lisaks on 23MY mudel saanud hulganisti visuaalselt mitte väljapaistvaid muudatusi nagu 4mm jämedama väljalaske toru ehk summuti, uus juhtaju, elektriliselt (mitte trossiga) juhitava gaasihoob, näidikute paneel jne. CF625 Touring on ATV, mis sobib nii töö kui lõbusõidu ATV-ks. sest sellel on piisavat võimsust ka endast kuni 2 korda raskema haagise vedamiseks ehk tõmbevõime on kuni 1000kg. Kuigi muutunud on ka 2023 aastal pakutav CFORCE 625 seeria värvivalik, siis enim on põhjust ja elevust tekitab uuenenud mootor mis on saanud enam kui 4 hobujõudu juurde. See teeb CFORCE 625 mudelist turul pakutavatest 1 silindrilistest mootoritest omaklassi võimsaima jõuallikaga ATV.

CFORCE 625 seeriat toodetakse nii ühe- kui kahekohalise ATV-na ning eraldi L7e ja T3b tüübikinnitustega. Tähistused vastavalt mudelile CFORCE 625 lühike ühekohaline ATV ja CFORCE 625 TOURING tähendab, et tegemist on kahekohalise pikema kerega ATV-ga ning mudelitähistuse lõpust leitav L7e märge näitab, et kas tegemist on 4rattalise mootorratta registrisse mineva sõidukiga mille maksimaalne lubatud liikumiskiirus on 90km/h või T3b, ehk väiketraktorina registreeritav ATV.

Näiteks akud on üks parimaid näiteid. Selle aasta alguses kehtestatud uued müügiprotseduurid, mida nõuavad uued Euroopa Liidu elektrolüüdi käiberegulatsioonid, on tekitanud palju raskusi kuivlaetud akudega kauplemisel, eriti internetimüügis. Seetõttu on 4 RIDE tootevalikusse lisandunud geel- ja liitiumioonakud. Nende akude kvaliteet võimaldab otseselt konkureerida mõne võtmetähtsusega kaubamärgiga, mis on aastaid olnud tuntud Euroopa mootorrattaturul.

Poola bränd – Saksa komponendid

Mis iseloomustab 4 RIDE uusimaid geelakusid? Esiteks on need tõelised geelakud, milles kasutatakse ühes Saksa tehases toodetud geeli - selgitab Bartosz Latała, toote spetsialist 4RIDE meeskonnas. Järgmine eelis on see, et geel- ja liitiumioonakud valmistatakse Dynavolti tehases. Võib julgelt öelda, et see on üks maailma liidreid selles valdkonnas.

Dynavolti kaubamärk on tuntud enam kui 100 riigis ja paljude mootorratturite jaoks on selle tuntust suurendanud osalemine Moto GP-s ühe sponsorina. Akud olid esimene tooteliin, millest 4 RIDE kaubamärk turule tuli. Praegu on kaubamärgi tuntud toodete hulka kuuluvad ka siduri kettad, pidurikettad ja ATV/UTV veermikute osad.

4 RIDE on tõestus sellest, et oma kaubamärk ei ole mitte ainult odavam kui tuntud konkurents, vaid pakume sama või isegi paremat toote kvaliteeti - rõhutab Piotr Kozłowski, 4RIDE mootorratta osade ja tarvikute asejuhataja. Me teeme koostööd nii välismaiste kui ka Poola tootjatega. Näiteks akude kvaliteedi eest vastutab mainitud Dynavolt, ATV/UTV sõidukite poolteljed, tihendid ja väiksemad remondielemendid igat tüüpi kaherattalistele pärinevad selles valdkonnas konkurentsituks peetavalt All Balls brändilt. Need on ettevõtted, mida turul peetakse absoluutseks premium-segmendiks, seega oleme kindlad, et 4Ride tooted on valmistatud samuti parimatest saadaolevatest komponentidest. Samuti leidsime Poola turult tootja ATV roolivarraste otstele, mis on uus toode meie 2021. aasta hooaja pakkumises.

4Ride kaubamärgi pakkumine

4 RIDE kaubamärgi alla kuuluvad: kuivlaetavad, geel- ja liitium-ioon mootorrattaakud, tihendid, siduri- ja pidurihoovad ja erinevad remondikomplektid, sidurid, pidurikettad, reisitarvikud, siduri- ja gaasitrossid, karburaatori remondielemendid ja palju muud, palju rohkem. Kokku pakume 4RIDE kaubamärgi all üle 4000 unikaalse referentsi.

Mitte ainult osad – stiil loeb!

4 RIDE kaubamärgi alla kuuluvad võimalikult kõrge kvaliteediga tooted, aga ka muud lisad, näiteks elustiiliriided. Viimases T-särkide ja dressipluuside seerias kasutasime atraktiivset mootorratta graafilist motiivi, millesse oli põimitud 4 RIDE logo. Poola bränd, seega ka rõivad Poola omad! T-särgid ja dressipluusid on loonud Poola ettevõtted, kes õmblevad riideid eritellimusel ning täiendav 4RIDE logoga märgistus täiendab seda projekti suurepäraselt.